Avaleht > Teated ja uudised > Arhiiv
 
 
 
 
  Teated ja uudised
Arhiiv
2008
2007
  Galerii
  Ajaleht
  Uudised


Hajaasustuse programmi 2017. aasta taotlusvoor

Arhiiv

Pensionid suurenevad indekseerimisega 5,8 protsenti

03.04.2014

Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,058. See tagab alates 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.
 

 Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.
Indeksiga korrutatakse riiklike pensionide arvutamise aluseks olevaid näitajaid - pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rahvapensioni määra.
Pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Baasosa suurenes indekseerimisega 126,8183 eurolt 134,9093 euroni ja aastahinne 4,718 eurolt 4,964 euroni.
Rahvapensioni määr kasvas 140,81 eurolt 148,98 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutas 1. aprilliks uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:
B tähistab baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;
S on staa˛iosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse kuni 1998. aasta lõpuni kogutud staaźiaastate arvu aastahindega;
K on kindlustusosak, mille suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate koefitsiendid ja korrutatakse läbi aastahindega.
Ümberarvutuse tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 20 euro võrra kuus. Kuid nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka keskmist pensioni. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.
Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosakut (K) ei arvestata - sel juhul koosneb pension baasosast ja staaźiosakust.

Näide 1.
Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staa˛i on 30 aastat ja kindlustusosak puudub:
baasosa (B) = 134,9093 eurot
staa˛iosak (S) - 30 a x 4,964 = 148,92 eurot
---------------------------------------------------------------------
                                      kokku 283,83 eurot

Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staa˛iga 15 aastat on vanaduspension 209,37 eurot, 40-aastase pensioniõigusliku staa˛iga 333,47 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staa˛iga 353,33 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staa˛i on 30 aastat ja aastakoefitsientide summa on 10:

baasosa (B) = 134,9093 eurot
staa˛iosak (S) - 30 a x 4,964 = 148,92 eurot
kindlustusosak (K) – 10 x 4,964 = 49,64 eurot
-----------------------------------------------------------------------
                                        kokku 333,47 eurot

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb lisaks indekseerimisele ka igaühe kindlustusosak ning seega kogu tema pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefitsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2013. aastal oli keskmiselt 849,65 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Aastakoefitsient 1 on võrdne aastahindega 4,964 €.

Pension ja tulumaks

Tuletame meelde, et käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 144 eurot kuus. Lisaks sellele on pensionäridel õigus 210 eurole maksuvabale pensionile kuus. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 354 eurot kuus, mis teeb 4248 eurot aastas.

Kui 210 eurone pension on tulumaksuvaba ja selle kohta avaldust tegema ei pea, siis üldise maksuvaba tulu (144 euro) arvesse võtmiseks tuleb mittetöötaval pensionäril esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile.

Blanketi leiab ameti kodulehelt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/blanketid/),aga selle võib kirjutada ka vabas vormis valgele paberile ja saata postiga või tuua ise klienditeenindusse. Samuti on vastav äramärkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pensioni määramist.

See avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks144 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida ka tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki.Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui tavalistele palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühisdeklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 354 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühisdeklaratsiooni esitades tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.

 
Üles
Tagasi

Sündmused

Aprill 2017
E
T
K
N
R
L
P
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
 

Küsitlus

  Kokku 0 vastamist
  Eelnevad küsitlused
 


Tarbijakaitseamet
Lasteabi