Avaleht > Üldinfo > Vaatamisväärsused
 
 
 
 

Vaatamisväärsused

 

Eesti on oma mitmekesisuses nii erinev, et igasse maanurka jätkub midagi huvitavat ja sellest ei jää kõrvale ka Puhja vald. 

Kavilda vasallilinnuse ase

See asub Kavilda ürgoru lääneserval. Teda tuntakse ka Siidrelinnana ja Siidre linnamäena, sest et ta ehitati vanale linnamäele. Orupervel on kõrgem küngas, kus rohukamara all 75x55m suurusel alal peituvad maakivist linnuse jäänused. Rahvapärimuste järgi on Siidrelinna juures püha maa. Seal kasvavad pühad puud – pihlakad. Enne ristirüütlite tulekut asus Siidrelinna juures püha hiis ohverdamiskohaga. Esimesed kirjalikud teated Kavilda vasallilinnuse kohta on 1495. aastast. Kroonika andmetel ehitati linnus 1361 .a. ja see hävis Vene-liivi sõjas. 1564.a. oli selle asemel juba Kavilda mõis (kuulus pikemat aega Tiesenhausenitele). Kavilda mõisas olevat lühikest aega valitsejaks olnud Voldemar Tootson, Joosep Tootsi prototüüp (andmed pärinevad tema Kavildas sündinud tütrelt).

Kavilda ürgorg

Kavilda ürgorgKavilda ürgorg on ümbruskonna ja kogu Tartumaa üks ilusamaid looduslikke objekte. Põhja-lõunasuunaline sälkorgudega liigestatud org on maaliliste, järsunõlvaliste veerudega, kohati pool kilomeetrit lai ja kuni 35 meetrit sügav. Orus voolab Kavilda jõgi. Kohati esineb aluspõhjalise liivakivi paljandeid ja allikaid. Tuntuim on vana Tartu-Viljandi maantee serval asuv Kavilda ohvriallikas. Samas lähedal, uuest teest umbes 0,5 km lõuna pool, on looduskaitsealune pärnasalu. Kuus põlispärna, jämedaim on 4,7-meetrise ümbermõõduga ja 22 meetrit kõrge. Siidrelinna ümbruses on ürgorg 30 ha ulatuses riikliku looduskaitse all.

Kavilda Õigeusuliste kirik

19. sajandi keskpaiku siirdus Kavilda kandi elanikest ligi veerand õigeusku. Nende jaoks ürgoru lääneservale ehitatud Aleksander Nevskile pühendatud Kavilda õigeusu kirik tegutses üle sajandi. Kiriku varemed asuvad Mõisanurme külas Tartu-Viljandi maantee vanal teeloogal. Maakiviehitis, mida ümbritseb kirikuaed.

Puhja kirik

Puhja kirikPuhja aleviku keskel  aastail 1495-1499 ehitatud gooti stiilis Püha Dionysiuse kirik, üks tähtsamaid ajaloomälestisi siinkandis (esmamainimine 1397. aastal, Pujen), on Lõuna-Eestis üks kolmest kõige vanemast kirikust ning on arvatud riiklike muinsusobjektide nimekirja. Kirik ehitati algul kolmelöövilise kodakirikuna, mis 1627. aastal osaliselt hävis (pikihoone võlvid jm). Säilinud on rikkalik profileeritud portaali, paljude viilunisside ja konsooltorniga (hävinud osad asendatud puitdetailidega) läänefassaadi kujundus. Kirik on hea akustikaga ja haruldase mehhaanilise Müllverstädti oreliga (1882), on parim kontserdipaik kohaliku rahva jaoks ning arvestatav koht muusikaüritusteks Tartu maakonnale.

 

 

 
Üles
Tagasi

Sündmused

Detsember 2017
E
T
K
N
R
L
P
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
 

Küsitlus

  Kokku 0 vastamist
  Eelnevad küsitlused
 


EFTA
Veera
Tarbijakaitseamet